Kallis, ära võta südamesse, võta suhu, pärast on lihtsam välja sülitada. #1 , Uuuus jutt !

Tegelaste tutvustus:

Vici - Mu parim sõbranna, kes on 16, pruunide juuste, ning ülihea iseloomuga.

Martin - Mu poiss, kes on ka 16, blondide juuste, ning mõnusa sasipeaga.

Stella - Mu hea sõbranna, kes on 14 ning pikkade pruunide juustega.

Monza - Mina, 16, õlgadeni pruunikad mustad juuksed.

Juttu tulevad niimõnedki uued tegelased.
Seni, head lugemist, kiitke või laitke, mul sellest kamakaks eksju , ja siis kommenteerige kindlasti.

,,Kavatsed sellele vastata ka?'' küsisin ma tüdinul toonil, ning süütasin järgmise sigareti. ,,Jah'' vastas ta, kuid tal polnud sellele närve söövale detailile kavatsustki vastata.Ta võttsi samuti sama tuttava liigutusega sigareti, ning süüta selle. Puudus vaid see hetk, kui ühel meist närvid läbi saavad ning selle närve sööva ning tobeda monohelinaga telefoni suurel kiirusel mööda betoonseina saadab. ,,Ma mõtlesin, et kas sa kavatsed vastata sellele veel see aasta?'' parandasin ennast. ,,Jah'' kostis mu kõrvu sama vastus, mis ennegi. Telefonil vilkus ikka see sama võõras number. Mida tema kindlasti teadis, kes see on. Martin vahtis pruuni ja koledat lauakatet, ning justkui teeskles, et suudab telefoni vaikima panna, sest ta mõttejõud on küllalt võimas. Mina küll nii ei suutnud, ma ei suutnud isegi mõelda. Telefon tegi aina tugevamat ning ähvardavamat häält, justkui karjudes, et keegi juba sellele kuramusele kõnele vastaks.Koputasin sõrmedega lauaplaadile, ning ootasin.
Mul oli kõrini nendest sepitsustest mu seljataga, mida ta oma tähtsate klemmidega kõik korraldab. Mul oli kõrini oma elust ning Martini mustast ärist. Silmitsesin seda plärakasti, mille heli oli juba kindlasti üle igasuguste piiride läinud. Martinil oli selline näoilme, et ta ei kannata enam igasuguseid küsimusi ja temagi suu oli ainult avatud ahnete nikotiinimahvide jaoks. Minule ei rääkinud ta mitte midagi sellest asjast, kurat teab mille pärast, kurat, nagu mingi tühine element. Viimaks mu kannatus katkes ning otsustasin ise sellele plärakastile vastata. Haarasin otsusekindlalt telefoni, ja ennem kui olin jõudnud vastata, haaras Martin teleofni mu käest. ,,Ära sekku! Mind vabsjee ei koti. Kurat ma ütlen , las helistab! Kui ei meeldi, siis on sinu jaoks see puust asi su selja taga!'' ütles ta ärritunult. Pöörasin ümber, veendumaks, et tõesti oli mu selja taga uks.

Tänaseks siis nii palju .
Avaldage arvamust, ja öelge, kas on mõtet edasi teha? Eriti ei viitsiks küll
Ahjaa, selles jutus on veel palju salapärast

Love it
No täige hea Monza sa trumpad minu jutud üle juu

hea jutt...

Lahe jutt

Super <3 ,uut tahan .

hea jutt ja peaks mainima, et pealkiri on vinge